Veresuhkru kontrolli all hoidmine

Diabeetikud peavad ennast pidevalt ise jälgima, et vältida veresuhkru taseme kõikumist – veresuhkur ei tohi olla ei liiga kõrge (hüperglükeemia) ega liiga madal (hüpoglükeemia), sest see võib tekitada tüsistusi.

MIDA TÄHENDAB VERESUHKRU MÕÕTMINE?

Veresuhkru mõõtmise vajadusest räägib teile arst sõltuvalt teie diabeedi tüübist ja ravist.

  • Kasutage mitu korda päevas kindlatel kellaaegadel glükomeetrit, mis mõõdab täpselt teie veresuhkru taset.

  • Samuti peate käima iga kolme kuu järel arsti juures mõõtmas paastuveresuhkrut või glükohemoglobiini (HbA1c) taset. Seda tehakse laboris.

KUIDAS KASUTATAKSE GLÜKOMEETRIT

Kõigepealt tuleb käed pesta ja kuivatada. Teil on vaja glükomeetrit, testribasid, torkeseadet ja lantsette. Alustuseks tehke torge vereproovi võtmiskohta. Masseerige sõrme suunaga altpoolt ülespoole, et torkekohast väljuks verd. Pühkige ära esimene veretilk, kasutades puhast lapikest või salvrätti. Asetage testriba otsaga veretilga vastu ning glükomeetri ekraanil kuvatakse teie veresuhkru mõõtetulemus. Lugege kasutusjuhendist lisainfot.

TESTITULEMUSTE SALVESTAMINE

Diabeedipäeviku pidamine annab ülevaate teie veresuhkru tasemest. See info pole väärtuslik mitte ainult teie arsti jaoks, vaid aitab teil kontrolli all hoida ja saavutada veresuhkru eesmärkväärtuse. Võite oma veresuhkru mõõtetulemused ka käsitsi üles kirjutada, aga kui kasutate MyStar Extra®, BGStar® või iBGStar® glükomeetreid, salvestatakse need automaatselt ning neid saab jälgida ülevaatlikus tabelis. Sõltuvalt sellest, millise glükomeetri te valite, võib olla võimalik saata mõõtetulemusi ka e-kirja teel arstile või lähedastele.

  • Kui teie veresuhkru tase langeb alla 3,9 mmol/l, võib teie nägemine hägustuda, tekkida värinad, sügelus, higistamine, keskendumisraskused, ärevus, näljatunne, kõneraskused, iiveldus, pulsi kiirenemine ja peapööritus. Kui see tekib öösel, võib teie uni muutuda rahutuks, te võite näha hirmuunenägusid, higistada, üles ärgata ning hommikul peavalu all kannatada. Madalat veresuhkru taset nimetatakse hüpoglükeemiaks.

    Peate sööma kohe kiirelt toimivaid süsivesikuid või jooma magusat jooki. Mõõtke veresuhkrut uuesti 15 minuti pärast ning kui see on endiselt alla 3,9 mmol/l, korrake eelnevat.

    Tõsise hüpoglükeemia korral järgige juhiseid, mille on teile hädaolukorraks andnud teie arst.

    Vajadusel pöörduge lisainfo saamiseks arsti poole.

    Ülesöömine, ravimi- või insuliiniannuse vahelejätmine, äkiline tujumuutus, rasedus või tavalisest väiksem füüsiline aktiivsus võib tekitada kõrget veresuhkru taset ehk hüperglükeemiat.

    Kui teie veresuhkru tase on väga kõrge, hakkab organism tootma ketoone. Koos kõrge veresuhkru tasemega võivad ketoonid põhjustada diabeetilist ketoatsidoosi (ehk DKA), mis on erakorraline meditsiiniline seisund.

    Diabeetilise ketoatsidoosi sümptomid on sage urineerimine või tugev janu, ebaharilik väsimus, iiveldus ja oksendamine, lihaste jäikus või valutamine, segasusseisund, kiire hingamine, puuviljane hingeõhk, peavalu, kõhuvalu, hingamisraskused pikali olles ning koguni minestamine. Kui kahtlustate endal neid sümptomeid, paluge kellelgi end lähimasse erakorralise meditsiini osakonda viia või helistage kohe kiirabisse.

    Diabeetilise ketoatsidoosi risk on suurem 1. tüüpi diabeedi korral. Kui teil on 1. tüüpi diabeet, peate testima ketoonisisaldust ise kodus kas uriinist või kasutama glükomeetrit, mis mõõdab ka ketoonisisaldust.